Dili, Timor-Leste — Ministra Justisa Timor-Leste Maria Ângela Carrascalão hatete ba Prokuradór Jerál Repúblika CPLP nian iha intervensaun enserramentu ofisiál iha Sesta (27/10) katak ho de’it kooperasaun ne’ebé barak liután no di’ak liután entre país sira Luzofonia nian mak sira bele kombate kriminalidade tranznasionál no organizada. 

Ministra Justisa ne’e dehan, “Ho entuziazmu boot iha espíritu kooperasaun hosi sira ne’ebé prezente iha-ne’e, hodi kompromete atu hala’o prátika barak liu no di’ak liu ne’ebé sei lori ita besik liután ba meta komún ida ne’ebé propoin hela atu debate: kooperasaun judisiária barak liu no di’ak liután entre país sira Luzofonia nian.”

Tuir Maria Ângela Carrascalão, kooperasaun judisiária internasionál, espesiálmente iha espasu CPLP nian, sai nu’udar kooperasaun ida di’ak tebes hodi permite Estadu Membru sira luta iha forma ida efikás hodi prevene no kombate kriminalidade organizada no tranznasionál.

Nia rekoñese katak Enkontru Jerál Anuál hosi Prokuradór Jerál Repúblika CPLP nian funsiona nu’udar fórum ida ne’ebé importante tebes ba promosaun kooperasaun jurídika no judisiária entre país sira ho lian ofisiál Portugés.

Tuir Ministra, luta hasoru kriminalidade tranznasionál organizada ne’e knaar ida ambisioza no misaun ne’e rasik la’ós fasil atu kaer-metin promosaun legalidade no administrasaun justisa ne’ebé di’ak hodi halo defeza ba Estadu Direitu.

Ministra iha Governu Konstitusionál dahituk ne’e mós salienta katak Timor-Leste, nu’udar país ida independente, enkuantu hetan ona susesu no meta oioin, hetan nafatin dezafiu lubuk ida iha área justisa nian, hanesan falta kultura judisiária, limitasaun forte iha rekursu umanu, finanseiru no materiál, inklui konstranjimentu sériu no lakuna jurídiku-legál oioin.

“Depois iha tinan lubuk ida, no depois hetan susesu no meta oioin, ami kontinua debate nafatin ba justisa ida ne’ebé ekitativa, imparsiál no efikás, ne’ebé hetan apoiu hosi Konstituisaun no prinsípiu estruturál oioin, hanesan separasaun podér no independénsia podér judisiária nian, no mós observánsia ba prinsípiu legalidade,” Ministra dehan.

Tuir Ministra, iha prosesu konstrusaun sistema judisiária nian, Timor-Leste laran-metin nafatin ba apoiu no asisténsia hosi país irmaun sira iha CPLP hodi nune’e bele atinje patamár rezultadu nian ne’ebé aas iha efikásia investigasaun kriminál nian no kombate kriminalidade grave, organizada no kompleksu.

Ministra mós rekoñese katak iha parte kooperasaun judisiária nian, Timor-Leste no país irmaun sira iha CPLP halo ona kooperasaun lubuk ida ne’ebé enkuadra iha Rede Kooperasaun Judisiária, ne’ebé hanaran mós ho Rede Luzófona, ho hanoin atu kontribui ba administrasaun justisa ida di’ak liu no efikás iha kombate hasoru kriminalidade.

Polítiku ne’e refere mós ba konvensaun tolu importante ne’ebé halo ona iha ámbitu CPLP nian, bainhira dehan, “Iha domíniu ida-ne’e, hala’o ona buat ida importante tebes, konvensaun kooperasaun judisiária internasionál iha matéria estradisaun nian, kona-ba transferénsia kondenadu sira no auxíliu judisiáriu iha materiál penál, ne’ebé Konferénsia Ministru Justisa sira adota iha 2005, no Timor-Leste ratifika iha 2009.”

Nia husu atu Ministériu Públiku implementa konvensaun hirak ne’e tanba Ministériu Públiku mak sai nu’udar autoridade sentrál ida ne’ebé implementa efeitu oioin ne’ebé haktuir iha konvensaun hirak ne’e.

Tuir nia, iha ona kooperasaun lubuk ida mak estabelese ona no agora nesesáriu mak kria kondisaun ne’ebé di’ak ba sira-nia operasionalizasaun hodi nune’e bele luta kontra kriminalidade tranznasionál, organizada no kompleksa. (Média PJR)