Dili, Timor-Leste

Prokuradór Jerál Repúblika hosi Estadu Membru hitu hosi Komunidade ho Língua Ofisiál Portugés (CPLP) hasai Deklarasaun Dili durante loron datoluk iha Enkontru Jerál XV PJR CPLP iha Sesta (27/10) hodi afirma sira-nia kompromisu atu luta kontra kriminalidade organizada tranznasionál, partikulármente siberkriminalidade.

Deklarasaun ne’ebé hetan asinatura hosi Prokuradór Jerál Repúblika sira ne’e haktuir katak globalizasaun hamosu fenómenu oioin hanesan interasaun rápida entre sidadaun sira, organizasaun no instituisaun sira hosi Estadu oioin, inklui intensifikasaun iha liberdade sirkulasaun ema nian no diseminasaun koñesimentu.

Tuir Deklarasaun ne’e fenómenu globalizasaun nian buras ho diseminasaun no konsolidasaun hosi kriminalidade organizada tranznasionál tanba informatizasaun sosiedade nian no dezmaterializasaun asaun ema nian ne’ebé kontribui ba lala’ok kriminoza oioin.

Nune’e, Prokuradór Jerál Repúblika sira reafirma katak Estadu Membru sira sei luta kontra kriminalidade organizada no tranznasionál, espesiálmente krime oioin ne’ebé mosu liuhosi espasu sibernétiku ka siberkriminalidade.

Dokumentu ne’e dehan katak “luta hasoru siberkriminalidade ezije atuasaun koordenada ida entre Ministériu Públiku hosi país sira diferente” iha ámbitu CPLP nian.

Tuir Deklarasaun ne’e, luta kontra kriminalidade ne’e sei bazeia ba prinsípiu legalidade, objetividade no igualdade hosi sidadaun hotuhotu iha lei nia oin no atu garante prinsípiu hirak ne’e mak katak autonomia Ministériu Públiku nian sai nu’udar karákter esensiál ida hosi Estadu Direitu Demokrátiku.

Deklarasaun ne’e mós haktuir importánsia hosi Estadu Membru CPLP nian atu adota instrumentu jurídiku internasionál oioin hodi nune’e bele kombate krime tranznasionál no krime organizada oioin.

PJR sira mós reafirma nesesidade atu dezigna autoridade sentrál hodi nune’e bele hala’o didi’ak kooperasaun jurídika no judisiária internasionál iha matéria penál nian.

Relasiona ho siberkrime nian, Deklarasaun ne’e haktuir katak PJR sei asumi mós kompromisu atu promove no apoia adezaun hosi Estadu Membru CPLP nian ba Konvensaun kona-ba Siberkrime ne’ebé adota iha Budapeste iha 23 Novembru 2001.

Aleinde ida-ne’e, PJR sira mós subliña sira-nia kompromisu atu aprofunda relasaun interinstituisaun oioin iha área justisa nian liuhosi kolaborasaun no kooperasaun oioin hodi dezenvolve no promove prosedimentu direitu nian, nu’udar instrumentu ida efikás iha luta hasoru siberkrime.

Tuir PJR sira, majistradu sira iha Ministériu Públiku bele hala’o sira-nia knaar di’ak liu iha luta kontra kriminalidade bainhira sira iha kondisaun oioin ne’ebé nesesáriu no favoravel ba sira hodi halo diresaun no instrusaun inkéritu nian, inklui formasaun natoon ba majistradu sira hodi nune’e bele iha resposta efikás hasoru dezafiu oioin ne’ebé globalizasaun no desterritorializasaun aprezenta.

PJR sira mós kompromete atu envolve an nafatin iha enkontru hanesan ne’e iha futuru hodi troka esperiénsia no prátika di’ak oioin iha domíniu téknika investigasaun kriminál no kriminalidade tranznasionál, organizada no siberkrime.

Asinante sira hosi Deklarasaun Díli ne’e mak PJR na’in hitu, hanesan João Maria Moreira de Sousa (Angola), Oscar Silva Tavares (Kabu Verde), António Sedja Mam (Giné Bisau), Beatriz Buchili (Mosambike), Joana Marques Vidal (Portugál), Frederique Samba Viegas d’Abreu (Saun Tomé no Prínsipe),  no José da Costa Ximenes (Timor-Leste).

PJR Brazíl (Grace Maria Mendonça) no PJR Giné Ekuatoriál (José Olo Obono) la marka sira-nia prezensa iha Enkontru Jerál ne’e.  Enkuantu, PJR hosi Rejiaun Administrativa Espesiál Makau (Ip Son Sang) marka prezensa iha Enkontru ne’e nu’udar Observadór.

Enkontru Jerál XVI hosi Prokuradór Jerál Repúblika CPLP nian ba tinan 2018 sei hala’o iha Saun Tomé no Prínsipe.  (Média PJR)