Dili, Timor-Leste — Prezidente Parlamentu Nasionál, Dr. Aniceto Guterres, hatete durante ninian diskursu abertura ofisiál ba Enkontru Jerál XV hosi Prokuradór Jerál Repúblika (PJR) CPLP iha Kuarta (25/10/2017) iha Salaun Nobre Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) Praia dos Coqueiros katak justisa tenke independente no hatudu duni ninian independénsia hodi nune’e bele sai nu’udar aliserse fundamentál ida ba Estadu Direitu Demokrátiku. 

“Justisa mak no tenke sai independente. No la iha razaun oioin atu tau iha dúvida ami-nia esforsu permanente atu konkretiza prinsípiu independénsia justisa no tribunál sira nian, ne’ebé mak sai nu’udar aliserse ida importante hosi Estadu Direitu Demokrátiku. La iha Estadu Direitu karik la iha justisa ida independente no atuante, no la iha karakterístika hirak ne’e la iha país ida mak bele reklama nia an nu’udar Estadu Demokrátiku ida,” Prezidente PN ba lejislatura dahaat ne’e dehan.

Eis advogadu no polítiku ne’e mós haktuir katak aleinde independente, setór justisa mós tenke hatuur nia an hodi nune’e ema haree katak nia independente duni.

“Ha’u hakarak atu halo klaru katak justisa, enkuantu garantia ezersísiu direitu fundamentál oioin hosi sidadaun sira nian, tenke sai independente, maibé mós nia tenke hatudu katak nia independente duni,” Prezidente PN subliña tan.

Tuir Prezidente PN, tanba independénsia judisiária nian ne’e importante tebes, ninian prezensa iha fórum ne’e la bele haree nu’udar forma interferénsia ida maibé refleta relasaun kontínua hosi órgaun soberania rua ne’e hodi hametin funsionamentu Ministériu Públiku nian.

Nia dehan, “Sidadaun feto no mane sira hosi ita-nia país no territóriu CPLP nian ne’ebé rona ha’u bele sente estrañu no mós konsidera anómalu hodi haree partisipasaun hosi Prezidente Parlamentu Nasionál ida iha fórum ida ne’ebé Prokuradór Jerál Repúblika sira hamutuk ho majistradu sira Ministériu Públiku hosi Estadus Membru CPLP nian halo soru mutuk.  Maibé saida mak polítiku ida halo iha-ne’ebá karik justisa ne’e independente, pelumenus tuir proklamasaun hosi Konstituisaun no lei sira seluk…?:

“Hanesan sidadaun no polítiku ida, ha’u iha devér síviku no étiku atu trankiliza sidadaun sira hosi ita-nia país no territóriu sira, hodi asegura katak ha’u-nia partisipasaun iha fórum ida-ne’e la’ós atu halakon autonomia hosi Ministériu Públiku Timoroan nian no mós hosi CPLP nian no la’ós atu interfere iha independénsia justisa no podér judisiál, ne’ebé mak ita-nia país no territóriu sira haree nu’udar aliserse ba Estadu Direitu Demokrátiku,” Dr. Aniceto subliña.

Nia kontinua hodi dehan katak ninian partisipasaun iha fórum ne’e hola parte iha kuadru normál ida kona-ba relasaun institusionál entre órgaun Estadu nian no konkretizasaun prinsípiu separasaun no interdependénsia podér ne’ebé sai nu’udar koroláriu oioin hosi prinsípiu Estadu Direitu ne’ebé konstitusionálmente estabelese ona tuir funsaun ida-idak nian.

Nia haree katak Parlamentu Nasionál no Ministériu Públiku kompleta malu bainhira hala’o sira-nia knaar tuir Konstituisaun.

Nia haktuir katak Parlamentu Nasionál, nu’udar órgaun soberania ne’ebé reprezenta sidadaun Timoroan hotu-hotu, tuir mandatu konstituisaun nian iha kompeténsia atu define polítika sira importante iha parte justisa nian, inklui polítika kriminál no ninian ezekusaun.

Nia kontinua, “…Ministériu Públiku, hodi sai nu’udar titulár ba asaun penál no reprezenta Estadu no ema sira ne’ebé merese hetan protesaun espesiál, hala’o asaun penál ne’e, partisipa iha administrasaun justisa no iha ezekusaun polítika justisa nian, inklui polítika kriminál.”

Nia haktuir katak ninian prezensa iha fórum nobre ne’e atu sai sasin ba nível relasionamentu institusionál aas ne’ebé Parlamentu Nasionál no Ministériu Públiku harii ona tuir kuadru Estadu Direitu no fó apresiasaun hosi Uma Demokrasia Timoroan nian ba fórum ida-ne’e tuir kuadru autonomia institusionál nian ne’ebé karakteriza Ministériu Públiku oioin, inklui iha Timor-Leste.

Tuir nia, afirmasaun no defeza ba autonomia Ministériu Públiku nian esensiál atu garante independénsia justisa no podér judisiál iha Timor-Leste no país sira seluk iha domíniu CPLP nian.

Kona-ba tema sentrál hosi Enkontru Jerál ne’e “Ministériu Públiku no Dezafiu oioin hosi Globalizasaun”, Prezidente Parlamentu Nasionál ne’e haktuir katak ohin-loron CPLP aprezenta sai realidade ida ne’ebé ultrapasa órgaun sira ne’ebé klásika no tradisionál ne’ebé reprezenta podér polítika hosi ninian Estadu-Membru sira.

Nia subliña tan katak ho impaktu globalizasaun ita-nia sidadaun sira iha liberdade sirkulasaun ho tanba ne’e ita sei loke ita-nia fronteira ba sidadaun sira no sidadaun hosi rai seluk.

Nia dehan, “krime organizada no tranznasionál harahun ona fronteira hosi Estadu soberanu oioin no rekere atuasaun konsertada ida in domíniu baluk, espesiálmente iha luta hasoru fenómenu kriminál oioin.”

Nia espera katak ho konsolidasaun CPLP nian, liuliu Ministériu Públiku ne’ebé forte, komunidade ne’e bele tradús ba iha reforsu kapasidade téknika no sientífika hosi ninian majistradu sira, hodi nune’e bele hala’o sira-nia knaar iha maneira ida efikás no efisiente, espesiálmente iha sira-nia resposta ba fenómenu kriminál ho hanoin atu kontén sira ba iha nivel ida ne’ebé komunidade ne’e bele simu.

Ko’alia kona-ba dezafiu globalizasaun nian, nia hatete katak dezenvolvimentu siénsia no teknolojia kestiona ona ideia klásika kona-ba territorialidade hosi krime, hodi hatudu katak atu sai ajente krime ida la presiza ona atu prezente iha territóriu hosi Estadu ne’ebé sente hela efeitu hosi asaun kriminál ne’e hodi nune’e hamosu resposta institusionál oioin hosi Estadu ne’e rasik, nune’e kriminalidade informátika no krime organizada no tranznasionál hotu sai hanesan realidade ida.

Aleinde ida-ne’e, nia kontinua, terrorizmu no ninian finansiamentu, tráfiku droga, tráfiku ema, espesiálmente feto, labarik no migrante sira, korrupsaun no brankeamentu kapitál sai nu’udar fenómenu kriminál ne’ebé mosu mós ho dezenvolvimentu siénsia no teknolojia no mós globalizasaun, aprezenta an nu’udar fenómenu tranznasionál ida ne’ebé halo malahuk tiha fronteira fízika entre Estadu sira.

Dr. Aniceto mós haktuir katak aleinde dezafiu oioin relativamente ho globalizasaun/mundializasaun, Timor-Leste enfrenta konstranjimentu lubuk ida, partikulármente ninian lokalidade jeopolítika entre Oseanu Pasífiku no Índiku ne’ebé hetok importante ba mundu iha parte ekonómika, polítika no militár.

Nia kontinua, “Konstranjimentu seluk mak katak Timor-Leste ne’e país ida foin-sai-hosi konflitu” hodi aumenta katak sei iha patojenia polítika no sosiál oioin sei akontese iha rai laran ne’ebé hakait an nafatin ba konflitu prolongadu oioin, hanesan violénsia komunitária ho orijen iha grupu arte marsiál, ne’ebé ikusmai sai fatór ida ba instabilidade sosiál.

Nia mós haktuir katak Timor-Leste nia sistema judisiál no ninian instituisaun judisiária sira mós sei iha prosesu konstrusaun nia laran no tanba ne’e majistradu sira mós presiza hetan formasaun oioin ne’ebé nesesáriu no aprende hosi prátika no esperiénsia hosi rai seluk nian hodi nune’e bele halo servisu Ministériu Públiku di’ak liu iha administrasaun justisa.

Tuir nia, Konstituisaun fó kbiit ba Ministériu Públiku atu hala’o reprezentasaun judisiária ba ema sira ne’ebé vulnerável tebes no sira ne’ebé presiza hetan atensaun espesiál hosi Estadu.

“Maibé, reprezentasaun judisiária hosi ema sira hanesan ne’e mak parese bele sai nu’udar área ida ne’ebé presiza iha inkrementu konsiderável iha efikásia hosi atuasaun Ministériu Públiku,” nia subliña tenik.

Nia espera katak ho Enkontru oioin ne’ebé iha, partikulármente Enkontru jerál hosi PJR CPLP nian, Estadu-Membru sira bele intensifika sira-nia kooperasaun entre Ministériu Públiku no majistradu sira atu aumenta efikásia iha kombate kriminalidade organizada no tranznasionál.

Nia promete katak Parlamentu Nasionál, bazeia ba kompeténsia ne’ebé haraik ba nia tuir Konstituisaun, firme nafatin iha ninian kompromisu hodi kria instrumentu jurídiku oioin ne’ebé bele fortifika kooperasaun jurídika no judisiária entre autoridade jurídika oioin, inklui Ministériu Públiku hosi Estadu Membru CPLP nian.

Iha kontestu Timor-Leste, relasiona ho instrumentu internasionál kona-ba kombate krime organizadu tranznasionál, Parlamentu Nasionál ratifika ona instrumentu jurídiku multilaterál oioin ne’ebé importante tebes, hanesan Konvensaun Nasoins Unidas nian Kontra Krime Organizadu Tranznasionál, Protokolu Adisionál ba Konvensaun Nasoins Unidas nian Kontra Krime Organizadu Tranznasionál kona-ba Kombate Tráfiku Migrante hosi Via Terreste, Marítima no Aérea, Protokolu Adisionál ba Konvensaun Nasoins Unidas nian Kontra Krime Organizadu Tranznasionál kona-ba Prevensaun, Represaun no Punisaun ba Tráfiku Ema, espesiálmente Feto no Labarik sira, no Konvensaun hosi Nasoins Unidas ba Eliminasaun Finansiamentu Terrorizmu nian.

Nune’e, instrumentu kooperasaun judisiária entre Estadu-Membru CPLP ne’ebé hetan ona ratifikasaun hosi Parlamentu Nasionál mak hanesan Konvensaun Auxíliu Judisiáriu iha Materiál Penál entre Estadu-Membru CPLP, Konvensaun Estradisaun nian entre Estadu-Membru CPLP, Instrumentu ne’ebé kria Rede Kooperasaun Jurídika no Judisiária Internasionál hosi País sira ho Lian Ofisiál Portugés, no Konvensaun kona-ba Transferénsia hosi Ema sira ne’ebé Kondenada ona entre Estadu-Membru CPLP.

Parlamentu Nasionál mós aprova iha 2011 lei kona-ba Kooperasaun Judisiária Internasionál iha Matéria Penál, Rejime Jurídiku Prevensaun no Kombate Brankeamentu Kapitál no Finansiamentu ba Terrorizmu.

Iha 2017, ‘Uma Demokrasia’ ne’e mós aprova Lei kona-ba Kombate Tráfiku Ilísitu Droga nian no Lei kona-ba Prevensaun no Luta kontra Tráfiku Ema nian.

Tuir Prezidente PN, hodi aprova no ratifika instrumentu jurídiku internasionál prinsipál hirak ne’e, Timor-Leste tama ona ba klube hosi país demokrátiku sira ne’ebé tane aas no respeita direitus umanus.

Timor-Leste sai nu’udar uma-na’in ba fórum ida ne’ebé buka atu halibur PJR sira hosi país irmaun CPLP nian hodi hametin relasaun instituisaun jurídika nian, fahe esperiénsia no prátika di’ak, no tuirmai estabelese mekanizmu kooperasaun jurídiku oioin iha ámbitu CPLP nian.

Enkontru Jerál XV hosi PJR CPLP 2017 ne’e hetan partisipasaun hosi PJR na’in hitu, hanesan João Maria Moreira de Sousa (Angola), Oscar Silva Tavares (Kabu Verde), António Sedja Mam (Giné Bisau), Beatriz Buchili (Mosambike), Joana Marques Vidal (Portugál), Frederique Samba Viegas d’Abreu (Saun Tomé no Prínsipe), no José da Costa Ximenes (Timor-Leste).

Tanba razaun interna, PJR Brazíl (Grace Maria Mendonça) no PJR Giné Ekuatoriál (Jose Olo Obono) la marka sira-nia prezensa iha Enkontru Jerál ne’e.  Enkuantu, PJR hosi Rejiaun Administrativa Espesiál Makau (Ip Son Sang) marka prezensa iha Enkontru ne’e ho kualidade nu’udar Observadór.

Autoridade sira seluk ne’ebé partisipa iha Enkontru Jerál XV Prokuradór Jerál Repúblika CPLP ne’e inklui Prezidente Tribunál Rekursu, Ministru Justisa, Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Provedór Direitus Umanus no Justisa, Komisaun A hosi Parlamentu Nasionál, membru sira hosi Konsellu Superiór Ministériu Públiku nian, prokuradór distritál sira, majistradu sira, membru sira hosi Korpu Diplomátiku no mós konvidadu sira, inklui funsionáriu sira Ministériu Públiku nian. (Média PJR/Maria Lin)