Baucau, Timor-Leste – Argidu na’in 6 ne’ebé komete krime omisídiu simples hodi halakon vítima IGFR nia moris iha 25 Outobru tinan  2015 iha Baucau Vila Antiga, hetan ona pena prizaun, respetivamente tinan 6, 10 no 17 kadeia.

Desizaun ne’e Tribunál Distritál Baucau fó-sai iha 8 Novembru 2016 hodi kondena argidu MXR ba tinan 17 kadeia tanba hanesan ko-autór materiál ba forma konsumada ba omisídiu simples ne’e. Enkuantu arguidu EXS hetan pena prizaun tinan 10 no argidu na’in haat seluk hetan prizaun tinan neen.

Desizaun Tribunal nian ne’e bazeia ba akuzasaun ne’ebé aprezenta hosi Ministériu Públiku katak iha 25 Outubru 2015 argidu EXS selebra nia tinan hodi konvida nia kolega sira hanesan MXR, GSC, JAC, AS no sira seluk pelumenus  na’in 11 ba hemu hamutuk iha Loja Mateus iha área Ana Ulo suku Bahú, besik iha Igreja Katedrál Baucau.

Depois de hemu hotu tiha tua ema deskoñesidu tuda argidu EXS nia karreta. Argidu EXS sente la satisfeitu entaun argidu telefona hodi konvida hikas argidu GSC, MXR no JAC tuun hikas fali ba fatin hemu tua hamutuk ba ne’e. Argidu bolu mós argidu ES no AS nu’udar traballadór iha Loja Roman Grigo, hodi haruka tula mós besi-kanu lolon haat ho medida metru tolu iha karreta laran.

To’o iha Loja Mateus nia oin argidu sira tuun hosi karreta, balun kaer besi-kanu no seluk hahú gas motór hodi hakilar, “Jagoan! Imi mane entaun sai mai.” Hotu tiha EXS ho sira na’in tolu tuun liu bá área Katedrál nia oin no argidu MXR ho sira balun tama iha dalan kloot iha Katedrál nia leten mai.

Rona barullu no ema gas motór no hakilar iha-li’ur lezadu VFJS iha hela uma laran sai mai li’ur ho intensaun atu haree ema ne’ebé gas motór iha li’ur. Derepenti lezadu haree argidu MXR lori tudik hosi uma sikat iha argidu nia kanotak hodi sona lezadu VFJS kona iha liman kabun dala ida depois lezadu tata metin iha argidu nia kabas parte karuk. Iha tempu ne’e mos lezadu hakilar hodi husu tulun. La-kleur lezadu IGFR ne’ebé hela besik malu halai mai atu fó ajuda lezadu VFJS maibe lezadu IGFR hetan sona  iha nia kalili-huun dala ida.

Tan argidu sira sona lezadu ho tudik lezadu Imanuel sofre, raan sai barak no tuir mai mate iha Ospitál Baucau no lezadu VFJS hetan kanek todan konforme relatóriu atestadu médiku.

Argidu sira halo atuasaun ne’e iha forma livre, deliberada i konxientemente no iha konjugasaun no esforsu intentu no sira hatene katak asaun sira ne’e hanesan meius hosi aktu hodi hasai lezadu Imanuel nia vida no tenta  mós atu hasai lezadu VFJS nia vida.

Ho espostu argidu sira komete iha ko-autoria materiál iha forma konsumada ba krime omisídiu simples tuir Artigu 138 no krime omisídiu iha forma tentada, ne’ebé previstu no punidu tuir Artigu 23 no 24 hosi Kódigu Penál.

Nune’e, Tribunál Distritál Baucau iha ninian akordaun, ne’ebé fó sai iha 8 Novembru 2016, kondena argidu MXR ho pena únika tinan 17 kadeia tanba hanesan ko-autor materiál ba forma konsumada iha krime omisídiu simples ba forma tentada tuir Artigu 138, 23 no 24 hosi Kódigu Penál.

Iha akordaun ne’e mós Tribunál Distritál Baucau kondena argidu EXS ba pena únika tinan 10 kadeia ho taxa justisa ne’ebé fiksa ba USD 200, tuir Artigu 52 al. b) hosi Kódigu Kustu Justisa. Nune’e kumula mós hodi kondena argidu sira GSC, JAC, AS no ES ho pena únika tinan ualu, fulan neen ba kadeia, no kondena mós argidu sira selu taxa justisa nian ne’ebé fiksa ba USD 40, tuir Artigu 52 al. b) hosi Kódigu Kustu Justisa nian.

Julgamentu ne’e hala’o hosi juís koletivu, ne’ebé prezide hosi Dr. António Fonseca Monteiro, Dr. José Q.S. Celestino no Dr. Hugo da Cruz Pui.  Ministériu Públiku reprezenta hosi Dra. Benvinda da Costa do Rosário no argidu sira hetan asisténsia legál hosi Defensoria Públika. (Média PJR)