MANUFAHI Tribunál Distritál Suai (TDS) hala’o julgamentu movel iha kuartel PNTL Munisípiu Manufahi, segunda (26/03/2018) foin lailais ne’e. Kazu ho forma tentativa violénsia seksual ho númeru NUC: 0015/15 ba arguidu ho inisiál AS ne’ebé mak Ministériu Públiku akuza krime ho forma tentativa violénsia seksuál hasoru lezada ho inisiál RA.

Iha loron 21/09/2015, suku Babulu Postu Administrativu Same, Munisípiu Same. Iha dadersan lezada fai hela batar nune’e lezada nia isin katar arguidu haree lezada koi hela nia isin, arguidu hakbesik ba dehan “lori o nia isin mai hau kose tiha mina ba”, maibé lezada lakohi, arguidu hak-besik hodi ko’alia hela de’it ba lezada no lezada mós fó nia kotuk laran ba arguidu kose mina besik iha hadak ida, arguidu latan lezada ba iha hadak leten kolu lezada nia kalsa hafoin arguidu hasai nia kalsa lezada liki nia a’an hodi se’es tiha husi arguidu no lezada kontinua ba fai batar no arguidu mos sai.

Iha momentu ne’e arguidu haruka lezada nia alin sira ba duni tiha bibi, iha tempu ne’e mós lezada nia inan aman ba halo hela lia-kultura nian iha Postu Administrativu Maubisse.

Lezada konfesa tan katak liu loron tolu lezada ba iha to’os arguidu mós iha ne’ebá tanba to’os besik malu, arguidu bolu lezada no bolu beibeik tamba tauk haree arguidu kaer hela katana nune’e lezada mós ba simu osan dolar lima ($5).

Rona tiha akuzasaun husi Ministériu Públiku (MP) arguidu dehan “ami nain rua halo duni relasaun seksuál hau hatama penis ne’e ba iha lezada nia vajina to’o esperma tama iha lezada nia vajina”.

Arguidu mós deklara katak hahalok sira ne’e konsientemente ho nia hakarak rasik, laiha ema ida obriga, bainhira obriga ema halo relasaun seksuál ne’e lei bandu.

Iha julgamentu ne’e juiz prosesu fo desizaun pena ba arguidu tuir akuzasaun husi Ministériu Públiku, arguidu AS pratika violasaun ho forma tentativa ne’ebé mak previstu tuir Artigu 172 , Artigu 23, Artigu 24, iha kodigu penál nian no tribunál konsidera faktus sira ne’e aprovadu tuir akuzasaun iha loron 21/09/2015.

Ho akuzasaun husi Ministériu Públiku, tribunal rona deklarasaun husi arguidu ho lezada juiz prosesu deside arguidu hetan kastigu tinan tolu no suspende ba tinan tolu, signifika katak ba kazu violensia tentativa ne’e arguidu sei la tama prizaun, maibé durante tinan  tolu nia laran labele halo hahalok ida hanesan ne’e, karik mosu nafatin hahalok hanesan ne’e sei hetan pena prizaun.

Enkuantu julgamentu ne’e prezide husi Juiz Dr. Álvaro Maria Freitas, Ministériu Públiku, Dr. Matias Soares, arguidu hetan asintensia legal husi Defesor Públiku, Dr. Manuel Amaral. (Media PJR/Luis Soares)