DILI – Prokuradór-Jerál Repúblika (PJR), José da Costa Ximenes, hato’o liafun abertura ba Konferénsia Investigasáun Kriminál, ne’ebé realiza hosi Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) ho tema “Uniformiza Setór Justisa no Aplikasaun Lei sira iha Timor-Leste”, iha Hotel Garden Beach, Pantai Kelapa (24/05/2017).

Iha ninia intervensaun ne’e, ho títulu Koperasaun entre Ministériu Públiku no Polísia Nasionál iha ámbitu Investigasaun Kriminál, PJR hato’o kona-ba enkuadramentu legál ba kompeténsia sira PNTL nian, ne’ebé luan no inklui defeza ba legalidade demokrátika, seguransa interna ka direitu sidadaun sira-nian, aleinde dezempeña mós knaar kona-ba matéria investigasaun kriminál, iha aspetu ne’ebé halo nia sai hanesan órgaun polísia kriminál nian, ne’ebé ezije artikulasaun hamutuk ho Ministériu Públiku.
“Iha estrutura hosi ita-nia prosesu penál, órgaun polísia kriminál sira la okupa pozisaun hanesan sujeitu prosesuál ida, maibé nu’udar ausiliár hosi sujeitu prosesuál sira. Nune’e, la iha dúvida katak atividade prosesuál hosi órgaun polísia kriminál sira tenke dezenvolve ho dependénsia funsionál hosi autoridade judisiária ne’ebé kompetente. Iha investigasaun kriminál, autoridade ida ne’e mak Ministériu Públiku”, tenik PJR.
PJR esplika katak tuir Kódigu Prosesu Penál (KPP), art.° 52, bainhira halo atuasaun hanesan órgaun polísia kriminál, só kuandu iha nesesidade no urjénsia nia laran – porezemplu, se iha risku atu prova bele hetan alterasaun, muda fatin ka destrói/harahun, ka se iha risku ba seguransa ema no sasan sira-nian, mak PNTL bele atua ho inisiativa rasik sein hein hodi hetan MP nia aprovasaun uluk, no konteúdu hosi aktu sira ne’e tenke nafatin submete ba MP hodi hetan apresiasaun no validasaun. Iha situasaun baibain, órgaun sira polísia kriminál nian hala’o atividade investigasaun bazeia ba art.° 57, n.° 2, KPP nian, ka tuir delegasaun hosi Ministériu Públiku, ne’ebé hatun despaxu ho ámbitu no instrusaun ba investigasaun sira, no nafatin dirije atividade prosesuál hirak ne’e.
PJR mós hateten katak podér kona-ba orientasaun ba atividade prosesuál hosi órgaun sira polísia kriminál nian ne’e legalmente rekoñesidu ba MP haktuir prisípiu konstitusionál sira “rezerva judisiária nian iha represaun kriminál”, garantia titularidade inkéritu no autonomia funsionál MP nian, aleinde asegura mós ba nesesidade efikásia iha investigasaun kriminál – ne’ebé, iha sorin ida, presupoin sistema deskonsentrasaun ba kompeténsia iha investigasaun kriminál no, iha sorin seluk, ezije unidade podér jurídiku nian iha kondusaun inkéritu penál nian.
Ho nune’e, PJR deklara katak kompeténsia sira MP no PNTL nian iha matéria kriminál ezije relasaun ida ne’ebé ho espesiál interdependénsia, no mós komunikasaun ne’ebé di’ak no dinámika entre instituisaun rua ne’e, hodi garante efikásia hosi investigasaun.
“Felizmente, koperasaun institusionál entre MP no PNTL la’o di’ak tebetebes no ha’u para koperasaun hirak ne’e ita presiza hametin no fortifika liu tan. No, ita buka nafatin hadia di’ak liu tan mekanizmu sira kordenasaun instituisionál nian. Husi parte MP nian ami nakloke nafatin atu ita bele hetan prosedimentu hirak ne’ebé di’ak liu atu bele kumpre ita nia misaun hodi kombate kriminálidade iha ita nia rain.”
Partisipa iha konferénsia ne’e Embaixadór Australia, Peter Doyle, Embaixadora Estadu Unidus Amérika, Karen Stanton, Komandante Timor-Leste Police Development Project (TLPDP), Superintendente Paul Dickinson, aleide mós Prokuradór Repúblika Distritál sira, reprezentante sira Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PSIK) no Komisaun Anti-Korrupsaun (KAK). (Média PJR).