Dili – Prokuradór Jerál Repúblika, José da Costa Ximenes, informa situasaun kriminalidade iha teritoriu, no funsionamentu servisu  Ministériu Públiku nian, relativamente ho informasaun balun, ba Prezidente Repúblika Francisco Guterres Lú-Olo, iha Palasiu Prezidente Nikolau Lobatu Aitaraklaran, Dili, iha loron Tersa (03/04/2018) foin lailais.  

Ministériu Públiku produs ona livru XV enkontru Prokuradores-Jerais CPLP, ne’ebé realiza iha loron 25 to’o 27 Outubru tinan 2017 liu-bá, no sei didika livru ida bá TVTL.

Informa mós ba Prezidente Repúblika katak Ministériu Públiku prepara karta ida hodi haruka ba Prezidente Parlamentu Nasionál hodi bele presta informasaun anuál Prokurador Jerál Repúblika nian.

Agora dadaun Parlamentu Nasional fó ona resposta katak depois eleisaun maka Prokurador Jerál Repúblika bele halo aprezentasaun informasaun anuál tinan 2017 nian ba Parlamentu Nasionál.

Aproveita mós oportunidade ida ne’e Prokurador Jeral Repúblika mós informa ba Prezidente Repúblika kona-bá konvite ida mai hosi Prokurador Rejiaun Administrativu Espesiál Makau (RAEM), objetivu vizita ida hodi hametin lasu kooperasaun Timor-Leste entre Makau no Repúblika Popular Xiña.

Kona-bá kazu kontentór sia, arguidu prisipál ida halai sai hosi Timor, katak momentu ne’ebá Ministériu Públiku lakonkorda desizaun dahuluk hosi tirubunal “Ami halo ona rekursu hosi loron 09 fulan Marsu, no husu ona alterasaun medida koasaun depois arguidu ne’e halai, para altera arguidu sira seluk labele halai tan, husi medida ne’e to’o ohin loron seidauk hetan desizaun,” tenik PJR.

Primeiru lakonkorda ho desizaun ne’ebé primeira instansia halo, hodi fó aprezentasaun periodika, hatene katak ema estranjeiru laiha rezidensia permamente iha Timor-Leste, oinsá mak ema estranjeiru bele halo aprezentasaun periodika.

PJR informa iha segundu fase ami mós husu pedidu alterasaun ba media koasaun maibé realidade arguidu prinsipal halai sai, laiha rezidensia sé-mak atu kontrola.

Agora dadaun MP servisu hamutuk ho PNTL hodi bele halo kontaktu ho Indonesia sira iha komitmentu atu lori arguidu sira fila fali mai.

Uluk nanain ita husu hodi altera medida koasaun, segundu halo kaptura ba arguidu refere hodi submete ba investigasaun iha Timor-Leste tamba faktus akontesementu ne’e iha Timor-Leste. (Media PJR/ Maria Lin)