Dezafiu oioin iha Protesaun Infantil

Maputu-Inspetora
Ministériu Públiku, Dra. Zélia Trindade, hetan fiar husi Prokuradór- Jerál
Repúblika , Dr. José da Costa Ximenes, hodi partisipa iha  Enkontru entre Prokuradór-Jerál Repúblika sira
CPLP nian ba dala-XVII, ne’ebé organiza husi Prokuradoria Jerál Repúblika
Moçambique, iha Sidade Maputo, husi loron-5 to’o loron7, fulan-Juñu, tinan-2019

Tama
ba loron daruak forum nian ne’e, Dra. Zélia Trindade, hetan oportunidade hodi
halo aprezentasaun ho tema: “Labarik
Trafikadu  sira iha Esplorasaun Laborál,
Mendisidade no Kriminalidade: Dezafiu oioin iha Protesaun Infantil”.  

Durante
aprezentasaun nia esklarese katak, “ohin loron presiza iha konsensuál, bele
dehan imperativu, atu proteje labarik sira. Nune’e, iha konsiensializasaun ba
nesesidade ne’ebé ita bele haree hanesan intuitivu tebes no loos duni katak
kuaze la presiza atu afirma, nu’udar dadu istóriku ne’ebé iha ikus-ikus ne’e,
no preokupasaun ba labarik sira-nia direitu sai hanesan konkista ida iha finál
sékulu XIX, hahú tama sékulu XX. Hafoin de’it iha sékulu liubá mak sosiadade
hadeer loloos hodi haree problema violasaun ba labarik sira nia direitu. To’o
iha ne’e, hanesan autór ida hakerek, sosiedade hanesan laiha sentimentu ba
labarik sira-nia terus no labarik sira-nia situasaun hanesan fali ema ida
ne’ebé laiha direitu síviku no laiha ambiente rasik:  ema oan ida iha sosiedade nia leet ne’ebé ema
hotu bele trata lahó respeitu, tolok, baku no kastigu, bainhira hala’o nia
direitu ne’ebé natureza fó, hanesan mós ema otas boot /adultu sira-nia direitu”.

Iha
biban ne’e, Inspetora ne’e mós haklaken tan katak, “tempu ida-ne’e la’o  dook tiha ona, hanesan ha’u hahú hatete, ohin-loron
ema hotu bele fiar katak labarik sira, hosi sira-nia frajilidade biopsikososiál
rasik, sira tenkesér hetan protesaun, forma-an tiha iha reprezentasaun sosiál
hanoin katak labarik sira-ne’e hanesan ema vulnerável (kbiit laek) no laiha
protesaun no firma ka harii kompreensaun /konsepsaun ba labarik sira nu’udar
sujeitu ho direitu sira. Karik, bele dehan sei falta, fiar tebtebes hodi
asimila tomak ho sosiedade no kultura”.

Iha
aprezentasaun ba loron daruak forum nian ne’e ne’e hetan partisipasaun másimu
husi delegasaun Ministériu Públiku nasaun sira CPLP nian, ne’ebé apresia tebes
ho aprezentasaun refere, tanba sai hanesan oportunidade ida hodi hafanun ema
hotu, nune’e bele tau atensaun maka’as liután ba asuntu labarik sira nian,  (Media
PJR).