Díli-iha loron-03, fulan-Setembru, tinan-2019, Prokuradór-Jerál Repúblika, Dr. José da Costa Ximenes ba iha  Palasiu Prezidente, Bairru Pite, hodi informa ba Prezidente Repúblika (PR), Dr. Francisco Guterres Lú-Olo kona-ba atividade ne’ebé Ministériu Públiku (MP) hala’o iha fulan-Agustu nia laran.

Iha enkontru ida-ne’e,  Prokuradór-Jerál
Repúblika Dr. José da Costa Ximenes hato’o katak durante férias judisiáriu, MP
kontinua hala’o ninia atividade lubuk ida entre hirak ne’e mak hanesan;
majistradu no ofisiál justisa sira nafatin garante hala’o servisu hanesan halo primeiru
interogatóriu judisiáriu no julgamentu sumáriu, no mós aproveita férias
judisiáriu ne’e, MP ho ninia parseiru
dezenvolvimentu sira halo atividade balun hanesan; iha fulan-Agustu nia-laran,
Adjuntu Prokuradór-Jerál Repúblika partisipa konferénsia Internasionál ida iha
Brazil kona-ba meiu- ambiente no tráfiku droga, no partisipa mós iha grupu Ásia
Pasífiku kona-ba brankeamentu kapitais no kombate terorrizmu iha Canberra, Australia.

PJR mós hato’o katak ba dala uluk MP hamutuk ho Estadu Unidus Amerika,
dezigna majistradu na’in-tolu, hamutuk ho majistradu judisiál sira na’in-7, totál
hamutuk na’in-10, ba halo estudu ida iha Estadus Unidus Amerika besik semana
rua, komesa loron-15 to’o 26 Agustu, ami-nia majistradu ida mós hamutuk nafatin
ho Estadus Unidus Amerika ba partisipa formasaun ida iha fim-de-jullu durante
semana rua iha Bangkok, Ailea, kona-ba trafiku umanu, nune’e, semana oin mai
iha loron-9 to’o loron-13, fulan-setembru, majistradu na’in-rua sei partisipa
tan formasaun iha Bangkok, Ailea, kona-ba korrupsaun no rekuperasaun ativus, ida
seluk sei tuir formasaun kona-ba korrupsaun iha setór Públiku nian, ida-ne’e
atu hatete katak, maske iha hela férias judisáriu maibé ita kontinua kapasita,
eleva nafatin kualidade, kapasidade ita-nia kuadru majistradu sira hodi halo
servisu di’ak liután.  

Iha fatin hanesan, PJR hato’o mós katak Prokuradór-Jerál Repúblika asina
ona memorandu entendimentu ida ho KFP. Ba ninia implementasaun ida-ne’e, MP halo
servisu hamutuk iha nivél formasaun konjunta ne’ebé envolve mós sira ne’ebé hosi
KFP maibé ho pedidu Prezidente KFP nian katak ohin to’o bainrua, ami desidi
ami-nia majistradu ida no tékniku ida fó deit formasaun ba ita-nia investigadór
sira hosi KFP nian, matéria ne’e ita dezenvolve hanesan formasaun iha ambitu
kriminál no dixiplinár liu-liu iha pontu-de-vista legais administrativu nian.

Atividade seluk mak mai hosi KSMP
ne’ebé horseik delibera pontus importante balun hanesan nomeia tiha ona ema na’in-6
ba sekretáriu sira iha servisu sentrais no servisu espesialidade inklui mós iha
Distritál sira. Iha loron-06, fulan-setembru, sira na’in -7 sei simu pose, na’in-6
permanente no ida interinu ba kargu sekretária iha servisu espesializadu no Prokuradoria
Repúblika Distritál sira, ida ba Sekretáriu Superiór ba KSMP, ida Sekretária ba
Servisu Inspeksaun, ida sai Sekretária ba Gabinete Sentrál Kombate Korrupsaun
no Kriminalidade Organiadu (GSKKKO) no mós Servisu Kontensiozu Estadu no seluk
ba Sekretáriu Prokuradoria Dsitritál sira, tanba uluk nomeasaun interina de’it,
depois tuir prosesu formasaun no hela ida de’it mak sei interina no sira seluk
permanente hotu ona. (Media/PJR)