Maputu-Prokuradór-Jerál Repúblika, Dr. José da Costa
Ximenes, ho ninia komitiva partisipa iha  Enkontru Prokuradór-Jerál Repúblika CPLP ba
dala-XVII, ne’ebé organiza husi Prokuradoria Jerál Repúblika Moçambique, iha Sidade
Maputo, husi loron-5 to’o loron-7, fulan-Juñu, tinan-2019

Hafoin  tiha Primeiru Ministru Moçambique ofisiálmente
loke enkontru ne’e, ba sesaun dahuluk nian, Prokuradór-Jerál Repúblika CPLP ida-idak
halo intervensaun ba tema enkontru nian “Refletindo
sobre o Tráfico de Pessoas e Imigração Ilegal no Espaço da CPLP
” katak Refleta kona-ba Tráfiku Umanu no Imigrasaun
Ilegál iha Espasu Komunidade País sira Lingua Portugues nian.

Iha
biban ne’e, Prokuradór-Jerál Repúbika Timor-Leste, Dr. José da Costa Ximenes halo
intervensaun hodi hateten katak, “Iha fórum ida-ne’e, ita hotu  hetan konvida hodi refleta kona-ba tráfiku
umanu no imigrasaun ilegál, husi kontestu istóriku ida ne’ebé halo fluxu
migratóriu sira aas tebtebes, ho indísiu katak motivu sira atu halo “sai” ka
simplesmente “halai” mós aas tebes. Ha’u hahú temi kona-ba sirkuntánsia
istóriku sira ne’ebé halo timoroan barak mak buka refujia ba país sira seluk.
Hafoin ultrapasa tiha sirkuntánsia istóriku sira ne’e, Timor-leste kadavéz
asumi liután natureza país nian ba akollimentu, nune’e evidénsia nesesidade ba
dezenvolvimentu no konsolidasaun polítika públika sira iha ámbitu migrasaun
nian. Ho efeitu, hasoru fluxu migratóriu ida ne’ebé aumenta, ami-nia lei asumi
hanesan baze polítika migratóriu “ ba nesesidade hodi respeita tomak
Deklarasaun Universál Direitu Ema nian, Konvensaun Jenebra loron-28, fulan-Jullu
tinan-1951 no Protokolu Adisionál loron-21, fulan-Janeiru, tinan-1967, ne’ebé
manifesta tradisaun no espíritu demokrátiku Estadu timorense nian no
akollimentu ba sira ne’ebé nesesita liu”.

   Tuir ordenamentu jurídiku timorense nian,
defende jestaun ida kona-ba fluxu migratóriu ne’ebé bele asegura metin no
efikáz, maibé aumezmu tempu solidáriu no tolerante. Solidariedade no toleránsia
ne’e loos duni, tanba imposível konstrui Estadu Demokrátiku ida no justu iha
marjen husi valór sira ne’e.

Respeitu ba
direitu umanu mak sai hanesan meiu ida hodi avalia polítika migratória tuir lei
Timor-Leste nian, importa atu refere katak tráfiku umanu relasionadu ho
imigrasaun ne’e punível haktuir ho rejime penál en jerál, hateten PJR-Dr. José
da Costa Ximenes.

Relasiona ho lei
timorense nian, tipu objetivu tráfiku nian konsisti iha rekrutamentu,
alienasaun, sedénsia, akizisaun, transporte, transferénsia, alojamentu ka
akollimentu ema ida ba fins esplorasaun nian iha; (i) prostituisaun ka forma
seluk husi esplorasaun seksuál ( ka 
instrumentaliza vítima nia isin-lolon ho objetivu atu halo satisfasaun
seksuál) ka iha (ii) traballu ka servisu forsadu sira, eskravidaun ka prátika
similár sira ba eskravidaun nian ka servidaun ( ka  instrumentaliza isin-lolon no fakuldade
intelektuál vítima nian ba prestasaun servisu fíziku ka intelektuál sira) ka
sei (iii) ba fins estrasaun husi órgaun sira ( ka ba sujeisaun vítima nian ba
intervensaun médiku ba remosaun órgaun husi 
isin-lolon nian).

Atu preenxe tipu
objetivu ne’e basta intensaun husi realizasaun ida husi fins sira ne’e preenxidu
mak verifikasaun ba esplorasaun efetivu vítima la nesesáriu, hanesan mós ho
ordenamentu jurídiku komunitáriu sira seluk ne’ebé susede, tráfiku ba adultu sira
( iha kazu boot husi tinan-17) ne’e integra iha kategoria krime sira ezekusaun
vinkuladu nian. Meiu sira ezekusaun krime nian tipifikadu hotu no sira ne’e mak:
(i) ameasa, uza forsa fíziku ka forma seluk koasaun nian, (ii) raptu, (iii)
fraude ka bosok ( iv) abuzu autoridade nian ka abuzu  vulnerabilidade vítima nian no (v) entrega ka
aseitasaun pagamentu ka benefísiu sira seluk. Diferente ho tipu objetivu husi
krime tráfiku menór nian ho tinan-17 ne’e ezekusaun livre, tanba ne’e bele
komete ho meiu kualkér.

Molok
atu ramata ninia intervensaun ne’e, nia mós hamosu pergunta ida katak saida mak
papél Ministériu Públiku nian hodi hare kona-ba problema imigrasaun ilegál
sira, liuliu tráfiku umanu nian? Resposta mak ida de’it:
intervensaun MP tenkisér ida ne’ebé mak kondizente ho ninia estatutu
konstitusionál majistratura legalidade no protesaun nian, (Media PJR).