Dili – Sesta, loron-28, fulan-Fevereiru, tinan-2020, Prokuradór-Jerál Repúblika, Dr. José da Costa Ximenes partisipa  iha désimu aniversáriu Komisaun Anti-Korrupsaun ho tema “ Ministériu Públiku iha Ezersisiu Asaun Penál ba Kombate Korrupsaun” ne’ebé hala’o iha salaun Auditóriu Xanana Gusmão, Ministériu Finansas, Aitarak Laran.

Iha biban ne’ebá, iha ninia intervensaun PJR hateten katak, Estadu de Direitu assenta iha prinsípiu primadu ba lei, aspira husi justisa sosiál liuhusi kriasaun kondisaun ba bem-estár materiál no espírituál ba ninia sidadaun hothotu. Korrupsaun kontamina iha sistema administrativu ho prátika ilegál, ne’ebé estimula iha intransparénsia, bele sakrifika          bem-komum hodi afavór de’it ba interese partikulár ema balun de’it ka ema ituan nian.

PJR afirma mós katak, ohin-loron ita ko’alia korrupsaun, hanesan fenómenu ida ne’ebé altera tiha ona nia konfigurasaun no akompaña husi krexente komplexidade husi relasaun sosiais, ekonómia no polítika; hanesan fenómenu ida ne’ebé modernu, utiliza meius no estrutura teknolójia ne’ebé avansadu liu. Hanesan ita ko’alia fenómenu kriminál ne’ebé dala barak manifesta hanesan asaun legais no negósiu normál ida,  ne’ebé, sempre dezenvolve iha estruturas ne’ebé organizadu no kuaze sempre ligadu ho tipu kriminalidade grave sira seluk,  hanesan tráfiku droga, tráfiku umanu, brankeamentu kapitál.

Tuir PJR katak dadus sira Banku Mundiál nian hatudu katak, iha nível mundiál, korrupsaun kontribui ba pobreza, ho nune’e esperansa moris nian ne’ebé mínimu, kualidade servisu saúde ne’ebé ladi’ak, infraestrutura, edukasaun no distribuisaun  rendimentu no rikeza ne’ebé la hanesan, ne’ebé akontese beibeik iha país sira ne’ebé foin dezenvolve.

Iha Timór-Leste ita la livre hosi problema ida-ne’e, bainhira ita haree iha dadus estatístiku ne’ebé públika iha informasaun anuál Prokuradór-Jerál Repúblika nian ba Parlamentu Nasionál iha tinan-2018 nian, konfirma tendénsia ida ne’ebé aumenta husi tipu fenómenu kriminozu ida-ne’e, fó-sai katak iha tinan-2018 rejista ona prosesu krime foun relasionadu ho korrupsaun no kriminalidade organizadu hamutuk atus ida limanulu resin hitu (157) valór superiór husi tinan-2017 ne’ebé rejista de’it prosesu krime foun hamutuk atus ida limanulu resin-lima (155). Dadus sira ne’e diferente ho tinan-2019 nian ho totál hamutuk atus rua haatnulu resin sia (249), no ne’ebé finaliza  hamutuk atus rua sanulu resin lima (215), akuza hamutuk atus ida hat nulu resin lima (145).

Ministériu Públiku hamriik nu’udar titulár ba asaun penál no responsável ba investigasaun no ezerse asaun penál relativamente ba fenómenu krimi hirak ne’e, kna’ar ne’ebé konta mós ho koadjuvasaun hosi órgaun sira polísia kriminál nian ne’ebé ho kompeténsia espesializadu, espesialmente hosi Komisaun Anti-korrupsaun, kumpre duni ona ninia kna’ar sira ne’e.

Molok atu remata ninia intervensaun PJR enkoraja ba investigadór sira Komisaun Anti-korrupsaun nian hodi nafatin mellora kapasitasaun rekursu umanu, kapasidade produtiva no ezije maior dedikasaun, firmeza, korajen, inovasaun no vizaun, hodi mellora kondisaun no kualidade hosi investigasaun no sira-nia rezultadu. (Media PJR)