DILI-Sesta, loron-5, fulan-Abril, tinan-2019, Ministériu Públiku realiza Semináriu Internasionál ho tema “Ministério Público Timorense Passado, Presente, e Futuro”, hala’o iha Hotel Timor.

Semináriu internasionál ne’e ofisialmente loke husi Ministru ba Reforma
Legislativa no Assuntu Parlamentares Dr. Fidelis Manuel Leite Magalhães no
enssera husi Ministru Justisa, Dr. Manuel Cárceres da Costa.

Sira ne’ebé sai Oradór ba semináriu internasionál ida-ne’e mak hanesan Dr.
Óscar Silva Tavares Prokuradór-Jerál da Repúblika Cabo Verde (no eis Prokuradór
internasionál iha Timor-Leste), Dra. Joana Marques Vidal eis. Prokuradora-Jerál
Repúblika Portugal, atual Adjunta Prokuradór-Jerál Repúblika Portugal, Dr.
Karim Khan Assistente ba Sekretáriu-Jerál no Konselleiru Espesiál Nasoins
Unidas no Xefe ba Ekipa Investigasaun Nasoins Unidas ba responsabilizasaun ba krime
sira ne’ebé komete hosi Da’est/ISIL (UNITAD), no Dr. Longuinhos Monteiro eis
Prokuradór-Jerál Repúblika Timor-Leste ne’ebé lori sub tema “Ministériu Públiku
Perspektiva iha  Istoria”.

Objetivu husi semináriu internasionál ida-ne’e atu halibur no fahe
informasaun, opiniaun, sujestaun ka koñesimentu husi oradór sira  kona-ba
Proposta Lei Estatutu Ministériu Públiku nian no mós hodi elabora di’ak liután
estatutu Ministériu Públiku Timor-Leste nian ba futuru.

Iha okaziaun abertura semináriu ida-ne’e, Ministru Reforma Legislativa no
Assuntu Parlamentares Dr. Fidelis Manuel Leite Magalhães hato’o ninia diskursu katak
semináriu ida-ne’e sai hanesan dalan ida ba dezenvolvimentu Ministériu Públiku
Timor-Leste nian, hanesan motivu satisfasaun ida hodi halibur esforsu ho
dezafius tomak ba futuru oin mai ho objetivu nasionál sei reprezenta
instituisaun ida ne’ebé sólida no sei reforsa Estadu Direitu Demokrátiku
ida-ne’e, Konstituisaun atribui Ministériu Públiku nia kompeténsia fundamentais
hodi realiza Estadu Direitu Demokrátiku ba sidadaun nia servisu hotu-hotu,
Ministériu Públiku ezerse nia asaun penál no diriji investigasaun, funsaun esensial,
seguransa ba ema sira no establidade nasionál, garante defeza ba menor sira
ne’ebé laiha kbiit, signifika katak asegura direitu ba sidadaun sira ne’ebé
vulneravel tebes depende ba legalidade Demokrátiku no promove kompromisu lei
ne’ebé kontribui hodi asegura ema hotu-hotu iha Direitu hanesan iha lei nia oin,
hanesan valór fundamental ida iha Estadu Direitu Demokrátiku.     

Iha biban ida-ne’e Prokuradór-Jerál Repúblika Dr. José da Costa Ximenes mós
hato’o ninia diskursu katak Estatutu Ministériu Públiku nian ne’ebé vigora,
hetan aprovasaun iha Lei n.o 14/2005, loron-16, fulan-Setembru, no
altera hosi Lei n.º 11/2011, loron-28, fulan-Setembru,
nune’e diploma ida ne’e hetan aprovasaun iha nesesidade urjente, tanba ladauk
iha lei ida iha tempu ne’ebá, hodi estrutura mínimu orgánika no iha karreira Ministériu
Públiku nian, to’o ohin loron hatudu dezatualizadu  no presiza halo reforma.

Prokuradór-Jerál
Repúblika foti inisiativa ida-ne’e bazeia ba vontade kolaborasaun institusionál
ida ne’ebé di’ak. Ne’eduni, devér kolaborasaun institusional ida-ne’e hatu’ur
nanis iha aas hosi devér estatutáriu rasik ne’ebé atribui ba Prokuradór-Jerál
Repúblika hodi bele “propoin ba governu providénsia no ba instituisaun
judisiária sira nia aperfeisoamentu” ne’ebé hanesan obstáklu ida-ba-ida no ita
sei la husik liu de’it responsablidade hodi servisu hamutuk ho órgaun polítiku
no órgaun justisa nian ne’ebé presiza no urjente tebes ba reforma iha setór
justisa.

Hirak-ne’ebé partisipa
iha semináriu internasionál ida-ne’e mak hanesan Eis. Prokuradór-Jerál
Repúblika Dr. Longuinhos Monteiro, Eis. Prokuradora-Jerál Repúblika, Dra. Ana
Pessoa Pinto atual assesora Jurídika iha Prezidensial Repúblika, Juiza
Konselleira Tribunal Rekursu Dra. Jacinta Correia, Adjuntu Prokuradór-Jerál
Repúblika Dr. Alfonso Lopez, Komissariu CAC Dr. Sérgio de Jesus Hornai, Inspetora
MP Dra. Angelina Saldanha, Inspetora MP Dra. Zélia Trindade, Defensór Públiku
Jerál Dr. Cancio Xavier, Provedoria Direitus Humanus no Justisa Sra. Jesuina
Maria Fereira Gomes, Diretor PSIK Dr. Vicente Fernandes e Brito, Inspetor Jerál
Estadu Sr. Francisco de Carvalho, Sekretáriadu KFP Sr. Nelson Filomeno do Rego,
Organizasaun JSMP, ALFELA, AJAR, HAK, Casa Vida, Fokupers, Majistratura Juizes,
Membru KSMP, Majistradus MP, Advogadu sira, Dekanu Fakuldade Direitu husi UNTL,
UNPAZ, UNDIL, no Diretoris sira husi MP. (Media/PJR)