Liquisa-loron-26, fulan-Setembru, tinan-2019, Prokuradór Repúblika, Dr. Alfeu Moreira sai oradór
ba kampaña sensibilizasaun ba sosiedade sivil no supervisaun kona-ba finansa publika nian, ne’ebé realiza hosi ONG/ FONGTIL, iha salaun Administrasaun Minisípiu Liquisa.

Iha momentu ne’e, Prokuradór Repúblika esplika mós kona-ba auditoria sosiál, “kuandu ita ko’alia kona-ba auditária sosiál, hanesan ita hotu hatene katak MP la iha funsaun prevensaun nian, maibé, por ezemplu, PNTL no KAK sira mak iha funsaun prevensaun ida ne’e. MP nia papél mak nu’udár guardiaun ba lei no ba interese sósiais”.

Nia afirma tan katak “ho lian fuan seluk, MP nia funsaun prevensaun só akontese bainhira eziste faktu ilizitu ida konsumadu, iha ne’e mak MP reafirma-nia funsaun prevensaun tuir padraun sira só ba legalidade, maibé mós tuir ninia utilidade sosiál, ninia sustentabilidade no kombate ba desigualdade sira iha sosiais”.

Aleinde ne’e, Prokuradór ne’e mós esplika katak “MP nu’udár orgaun justisa ida konstituisionalizadu, portantu, MP la’ós orgaun administrasaun públika, la’ós orgaun ho podér politíku, no mós la’ós ezekutivu ka lejizlativu. Pelo kontrariu, MP  nu’udár orgaun autónomu, signifika katak iha nia atuasaun MP la subordina ba kualker  orgaun seluk hosi podér estadu nian, tanba ne’e bainhira ezerse ninia funsaun sira Majistradu ka Prokuradór sira tenke atua tuir lei no ho forma objetiva no isenta ka livre, kumpri de’it orden no diretiva sira hosi nia superiór ierarkiku maibé tuir lei”.

Iha sorin seluk, nia mós esplika liután kona-ba funsaun sira MP nian, hanesan “ezerse asaun penál, dirije investigasaun kriminál, reprezenta estadu iha Tribunál, reprezenta labarik no ausente sira (ho paradeiru deskoñesidu) inklui mós inkapazes sira, fiskaliza no defende legalidade demokrátiku no prosesu sira ho natureza sivil, natureza administrativuo no fiskál.

Iha Prokuradór ne’e nia aprezentasaun nia foka liu ba iha MP ninia intervensaun prosesuál ne’ebé reprezenta Estadu, MP defende interese sira estadu-administrasaun nian (nu’udar ezemplu, atu ezije kumprimentu kontratu, ba reindivikasaun propriedade iha terenu ka edifísiu balun, atu defende domíniu públiku nune’e mós iha intervensaun ne’e akontese Estadu bele atua iha parte aktivu nu’udar Autor ka bele mos atua iha parte pasivu nu’udar Réu, reprezenta estadu iha asaun ho objektu relasaun kontratuál ba responsabilidade sivil ex-trakontratuál litijiu reindivikasaun propriedade bens-imóvel entre partikulár ho estadu, MP sei hetan sitasaun atu reprezenta estadu ka MP bele más instaura asaun kontra partikulár”.

Nia tenik tan katak “reprezenta estadu-administrasaun ho natureza administrativa nian, hanesan Komisaun Funsaun Publika (KFP) aplika asaun dixiplinár kontra funsionáriu públiku ida no bainhira funsionáriu ne’e la satifaz ho dezisaun administrativa bele estaura rekursu kontensiozu ba tribunál (poder judisial) sira atu impugna aktu administrativu,  no Tribunál sei sita MP hodi reprezenta estadu responde liu hosi kontestasaun.

Kompete máó MP juntu Tribunál Superiór Administrativu, Fiskál no Kontas, kabe MP instaura rekerimentu Inisiál no sustenta iha julgamentu hodi ezizi responsabilidade-finanseira ho karakter sansionatóriu no reintegratáriu ba mandadu sira, aleinde ne’e, MP iha mós kompetênsia atu estaura prosesu sira (sivel ou administrativa) iha defeza ba valores no interese publiku sira ne’ebé fundamentais ba estadu-kolektivu (por ezemplu: ba defeza ambientál,defeza ba konsumidores sira, ba defeza patrimóniu kulturál.

Nune’e mós nu’udar orgaun justisa MP bele mós interven nu’udar parte asesória ne’ebé iha podér/devér atu fó pareser,  mezmu ke iha prosesu MP la’ós parte prinsipál, hanesan iha prosesu fiskalizasaun ba konta publika sira, fiskalizasaun konstitusionalidade ba lei sira, prosesu ba fiskalizasaun legalidade hosi aktu administrasaun sira, Dr. Alfeu kasu lira hirak ne’e liu hosi ninia aprezentasaun.

Molok termina oradór ne’e nia aprezentasaun, nia mós bolu atensaun ba partesipante sira atu hatene katak papél MP nia luan tebes la’ós retrinje ba de’it investigasaun kriminál no ezersisiu asaun penál, maibé, MP nu’udar orgaun ne’ebé iha sistema justisa ne’ebé konstituisaun no lei sira atribui kompetensia barak ba nia,  iha poder inisiativa, defeza ba interesse esensiais ba sosiedade.

Iha Kampaña Sensibilizasaun  refere ne’e hetan partisipasaun másimu hosi Autoridade Lokál sira hanesan; Administradór to’o Xefe-Aldeia sira, inklui mós sosiedade sivil no reprezentante PNTL Munisípiu Liquisa nian.  (Media PJR).