Oe-Cusse, Segunda, loron-24, fulan-Novembru, tinan-2020, Prokuradór Distrital Oe-Cusse (PDO), Dr. Mateus Nessi sai oradór ba  diálogu ne’ebé realiza hosi Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun  ho komisaun Direitu ba Labarik, iha biban ne’e PDO hato’o Papél Ministériu Públiku (MP) nian ba partisipante sira iha Salaun Alfándega Munisípiu Oe-Cusse.

Iha diálogu ne’e, Prokuradór Distritál Oe-Cusse hato’o kona-ba Papél Ministériu Públiku nian ba komunidade no autoridade lokál sira oinsá Ministériu Públiku hala’o nia kna’ar bainhira reprezentante vitima no labarik sira tuir konstituisaun no Lei.

Iha okaziaun ne’e Prokuradór Distritál Oe-cusse esplika katak, Ministériu Públiku nu’udar instituisaun estadu nian ne’ebé mak depende de’it ba Lei, ne’ebé hatuur nanis ona iha konstituisaun RDTL iha Artigu 132, nune’e mós Ministériu Públiku hanesan Instituisaun Autónomu ida la hali’is ba orgaun ruma.

Prokuradór Distritál Oe-Cusse akrsenta tan katak “Tuir lei kódigu ba labarik hetan inspirasaun iha normas no prinsípiu ne’ebé tau iha konvensaun Nasoens Unidas nian kona-ba Direitu ba Labarik, ne’ebé  Asembleia Jerál Nasoens Unidas iha loron -20, fulan-Novembru, tinan-1989 adota ona, no Timor-Leste ne’ebé ratifika tiha iha loron-17, fulan-Setembru, tinan-2003”.

Nia hatutan tan katak “Iha Kontituisaun RDTL Artigu 18, sita mós kona-ba protesaun ba labarik sira, katak labarik sira iha direitu atu hetan protesaun espesiál husi família, komunidade nomós estadu liuliu atu hasoru hahalok sira hanesan la tau matan, diskriminasaun, violénsia, opresaun, abuzu seksuál no esplorasaun”.

Aleinde ne’e Dr. Mateus Nessi, esplika mós ba partisipante sira katak Ministériu Públiku nia Papél importante tebes hodi reprezenta Estadu, hala’o asaun penál, asegura defeza ba labarik, ba auzente no inkapás sira, defende legalidade demokrátiku no promove  kumprimentu ba lei.

Orador prinsipal ba seminario refere mak hanesan Vice Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, UNICEF, Prokuradór Distritál Oe-cusse, Diretora Nasional Ministério Justisa, Reprezentante Embaixada Australia nian no hetan mos partisipasaun hosi, PDHJ, Profesores, alunus escola sekundaria Palaban oecusse, Pradet, PNTL, no komunidade sira.(Media MP)