Suai- Iha Segunda, loron-24, fulan-Maiu, tinan-2019, ONG BELUN konvida Prokuradór Distritál Suai, ne’ebé reprezenta hosi Dr. Napolião Soares da Silva hala’o sosializasaun kona-ba papél Ministériu Públiku nian ba komunidade sira iha Salele – Suai.

Iha Sosializasaun ne’e, Dr. Napolião Soares da Silva, esplika kle’an kona-ba papél MP nian. Nia hateten katak Ministériu Públiku nu’udar órgaun administrasaun justisa ne’ebé ho ninia autonomia no ninia estatutu rasik, no konstitui majistratura sira bé ierarkiamente organizada, ne’ebé iha Prokuradór-Jerál Repúblika nia okos, no ninia papél sira bé prinsipál nian mak hanesan; reprezenta estadu, ezerse asaun penál orientada hosi prinsípiu legalidade no imparsialidade, asegura defeza no defende Direítu sidadaun sira, interese públiku, no defende interese sira seluk tuir lei inan haruka”.

Durante hala’o sosializasaun ne’e, Dr. Dr. Napoleão
Guterres mós halo kedas komparasaun balun ne’ebé ligadu ho krime sira, “Iha
prinsípiu ida katak ema hotu-hotu konsidera tiha hatene lei, tanba ne’e mak bainhira
ita oho ema, ita hatama sasán ilegál, ita baku ema, na’ok ema nia sasán, ita
labele ba hatete iha tribunál katak ha’u oho ema ne’e  tanba ha’u la hatene katak ne’e bele hetan
kastigu, ita laiha razaun ruma atu uza hodi hamoos ita sala ne’ebé kontra lei”.

Nia esplika liután kona-ba funsaun lei nian katak, “
funsaun lei iha rua, ba dahuluk nian mak hodi halo prevensaun, no ba daruak
nian mak represivu. Ezemplu ba prevensaun  nian, lei hakerek ona katak bainhira ema ruma
oho tiha ema ida, entaun,  nia bele hetan
kastigu tama ba kadeia durante tinan 8 to’o 20 nia laran, nune’e bainhira nia
hatene ona katak oho ema ruma sei hetan kastigu ida bé todan, nia sei prevene ninia-na
atubele komete iha krime omísidiu ne’e tanba sei hetan konsekuensia ida ne’ebé
todan.

Ezemplu kona-ba represivu nian mak “sei liuhosi
autoridade kompetente estadu nian hodi obriga ita atu kumpri, nune’e, bainhira
polísia sira hatene ona autór ka suspeitu ruma, entaun nu’udar autoridade
estadu nian nia ba ka’er suspeitu ne’e hodi responsabiliza ba krime ne’ebé nia
komete ona,  iha Artigu 138o
hateten katak, se mak oho, hetan kastigu tinan 8 to’o tinan 20, no autoridade
kompetente sira sei kumpri no aplika lei ida-ne’.

Nia dehan tan katak, “prosesu ba investigasaun kriminál
hothotu bele liuhosi investigadór sira PSIK, PNSIK no Ministériu Públiku, maibé,
bainhira hala’o ninia servisu ne’e bele delega kompetensia ba PNTL no PSIK hodi
hala’o investigasaun, no na’in ba asaun penál nian mak Ministériu Públiku.
Aleinde ne’e,  Ministériu Públiku la’ós
ka’er deit asaun penál maibé mós toma konta kazu sivil, hanesan regulasaun
kona-ba podér paternál entre mane ho feto sira, bainhira ema ruma kaben no
ikusmai sira lakohi ka so’e malu tiha, entaun, lei fó kompetensia ba MP atu husu
responsabilidade inan ho aman ba labarik kiik sira, katak imi-nia problema labele
lori ba to imi-nia oan sira”.

Sira ne’ebé partisipa iha
sosializasaun ne’e mak hanesan;  Komandante
UPF, Joao Baptista Pereira, Komandante Eskuadra PNTL Salele, Adolfo Fahik,
Administradór  Postu Administrativu
Tilomar,  Xefe- Suku Lalawa, inklui mós
Komunidade sira iha Salele, (Media PJR).