Dili-Loron-08, fulan-Novembru, tinan-2019, Prokuradór-Jerál Repúblika (PJR), Dr. José da Costa Ximenes ho ofisialmente loke enkontru ne’ebé ho tema “Koordena no Koopera ba Dezenvolvimentu Estratéjia hamutuk hodi kombate Krime”. Enkontru ne’e hala’o iha Kuartel-Jerál PNTL –Caicoli, Díli.

Iha PJR ninia intervensaun hateten katak “mundu globalizasaun agora ne’e iha transformasaun ekonómiku sosiál ne’ebé la’o lalais liu, sasán ne’ebé tama no sai  iha territóriu  nasionál, liuliu  Timor-Leste fó impaktu mós ba iha aumentu  kriminalidade, nune’e  bele afeta ba ita-nia estadu no ita-nia rai,  atu hasoru dezafiu foun ne’e presiza servisu hamutuk hodi kombate  kriminalidade ne’ebé akontese iha ita-nia rai”.

PJR hatete liután katak, “krime ne’ebé barak hamosu difikuldade barak liután atu ita investiga, hanesan krime tráfiku droga, tráfiku umanu, krime brankeamentu kapitál no krime sira seluk hanesan krime kontra bandu tama makaas liu iha ita-nia  territóriu ne’e,  krime komum ho tipu organizadu,  krime iha Maliana kuaze  atu barak liu fali iha Suai ne’ebé kobre ba distritu  judisiál tolu, ida-ne’e hanesan alarma ida atu komandu tenke destaka ninia esfórsu la’ós ba operasionál nian de’it, maibé mós ba investigasaun atubele prevene no kombate kriminalidade sira ne’e”.

Nia akresenta tan katak, “ha’u  haree dalaruma Polisía Nasionál Investigasaun Kriminál ho PSIK, iha dezentendimentu ba malu, maibé ha’u hakarak servisu hamutuk hodi kombate krime sira organizadu nian, bainhira ita hamutuk halo esfórsu ne’e importante hatudu  ita-nia kolektividade ba kompromisu atitude kolektivu servisu hamutuk nian, ne’e la’ós entre polisía ho polisía de’it, maibé mós polisía ho orgaun kriminál sira seluk, konserteza ho apoiu nafatin hosi MP nian, ami tenta atubele hamutuk kombate kriminalidade”.

Iha sorin seluk, Prokuradór-Jerál Repúblika husu ba PNTL atu fahe espériensia no troka ideia ho TLPDP, Amerika no kualker nasaun seluk iha mundu, tanba mundu ne’e agora modernu ita labele dehan ha’u nia sistema maka di’ak liu ne’e la loos tanba dezafiu ne’ebé ita pasa hanesan de’it, independentemente ho sistema legál ne‘ebé diferente.

Iha biban ne’e mós, Segundu Komandante Jeral PNTL Komisáriu Mateus Fernandes hateten enkontru ida ohin importante tebes tanba atu armoniza informasaun entre Ministériu Públiku ho PNTL, “ita presiza ko’alia ba malu kona-ba saida mak presiza hadi’a no haloos iha prosesu investigasaun, nune’e, iha tempu oin mai bele minimiza tiha buat ne’ebé mak durante ne’e sai ema nia preokupasaun.

Iha enkontru ne’e, Komisáriu ne’e mós kestiona kona-ba ajustamentu dadus prosesu kazu ne’ebé mak hala’o iha munísipiu atu hatama relatóriu iha Sistema Jestaun Insidente (SJI/IMS), nune’e, bele hatene persetazen kazu ne’ebé mak akontese, tanba bainhira Komandu Munísipiu sira halo prosesu ba kazu, maibé lahatama hotu relatóriu mak implika ba sistema SJI/IMS ne’ebé mak hetan asesu hosi instituisaun relevante.

Enkontru ne’ebé hala’o iha Kuartel-Jerál PNTL –Caicoli, Díli ne’e hetan partisipasaun hosi Segundu Komandante Jerál PNTL, Komandante Munísipiu sira no Komandante Unidade inklui mós Xefe Investigasaun sira. (Media PJR).