DILI — Iha Segunda, loron-5, fulan-Agostu, tinan-2019, Prokuradór-Jerál Repúblika Dr. José da Costa Ximenes informa situasaun kriminalidade iha rai laran no ferias judusíariu ba Prezidente Repúblika Dr. Francisco Guterrres Lú-Olo, iha Palasiu Prezidente Bairru Pité.

Iha enkontru ne’e, Prokuradór-Jerál Repúblika Dr. José da Costa Ximenes informa  ba PR katak “hahú loron-1, fulan-Agostu to’o
loron-15, fulan-Setembru tama ona iha faze férias judisiáriu, nune’e, iha férias
judisiáriu ne’e atividade Ministéiru Públiku no atividade Tribunál nian sei
suspende. Tribunál no Ministériu Públiku sei funsiona de’it hodi atende ba kazu
sira urjente nian, hanesan primeiru interrogatóriu ba arguidu detidu sira,
julgamentu sumáriu, depois tiha loron-15, fulan-Setembru mak atividade hothotu sei
la’o normál filafali”.   

Iha biban ne’e, informa mós ba PR kona-ba atividade PJR nian iha loron-30,
fulan-jullu tinan ida-ne’e nian relasionadu ho aprezentasaun informasaun anuál Ministeiru
Públiku nian ba Parlamentu Nasionál.   

PJR informa mós kona-ba krime sira ne’ebé mak akontese iha rai-laran
hanesan; kazu Leorema nian ne’ebé konsege kaptura ona ema na’in -12, sira na’in-11
hetan prizaun preventiva, no ida seluk sei halo aprezentasaun periódika, semana
ida dala rua, iha polísia ne’ebé besik liu”.

Nune’e mós kazu ta’a membru F-FDTL, arguidu ida iha ona prizaun preventiva
no ida seluk iha aprezentasaun periódika.

Iha biban ida-ne’e, PJR hato’o katak balun kestiona kona-ba kazu Hong Long iha
Baucau. Iha loron-1, fulan-Agustu, Tribunál Distritál Baucau desidi tiha ona pena
suspensaun tinan-2, no indiminiza ba Estadu hamutuk dollar amerikanu $25.000, keibra
tiha kausaun dolar amerikanu $50.000, totál hela ba Estadu dolar amerikanu $75.000
no aumenta tan hodi obriga arguidu sira selu dollar amerikanu $100 ba kustu ka
taxa judisiária.   

Iha parte seluk, PJR hatan kona-ba kazu ne’ebé ikus-ikus ne’e ema barak so’e
bebé, kestaun ne’e la’os sai prekupasaun de’it, maibé sai hanesan responsabilidade
família, sosiedade no responsabilidade ita hotu nian. Iha kodigu Penál dehan katak
aktu hirak-ne’e hanesan krime ida, importante mak ita tenki halo investigasaun
profunda, no ita tenki haree husi aspetu hothotu, primeiru aspetu  mak ita tenke haree labarik nia inan, no segundu
aspetu mak ita tenke haree  edukasaun
família, ema barak husi foho mai, ita ladun kontrola, ita-nia asesu ba
internet  livre liu,  entaun bainhira ema mai eskola iha Dili, la
iha ona inan-aman  atu kontrola, husik
hela nia, entaun bele iha buat balun ne’ebé kontribui.

Molok ne’e, iha Uma-Fukun Parlamentu Nasionál, PJR mós hato’o tiha ona katak
inan mós dalaruma nia iha presaun psikolójika ne’ebé boot, ita la dehan nia atu
halo ne’e loos, maibé tenki haree balansu didi’ak, aleinde presaun psikolójika ne’ebé
boot, nia mós atu responde perante nia inan-aman, nia responde tan ho kestaun
seluk ne’ebé boot dalaruma ita lahatene kona-ba nia namoradu ida-ne’e la
responsabiliza.

Tanba ne’e PJR mós avizu  ba ema
hotu-hotu katak  família mak sai xave, dalaruma
sira haruka oan sira ba eskola iha Dili, dalaruma la iha kontrolu, ha’u hanoin
buat ida ke importante la’os regulamentu de’it, maibé tenki iha kontrolu hosi  família no sosiedade sira, no ita iha problema
boot ne’e mak degradasaun morál. Relasionadu ho kazu ida-ne’e, balun tribunál
aplika ona apresentasaun periódika, no sira seluk seidauk deskobre. (Media/PJR)