Dili,tersa, loron-09, fulan-maiu, tinan-2023, Prezidente Repúblika (PR) Jose’ Ramos Horta, fó pose ba adjuntu Prokuradór Jerál  (PJR) hamutuk ema na’in tolu mak hanesan Dra. Agelina Joaninha Saldanha, Dr. Nelson de Carvalho no mós Dr.Jacinto Babo Soares.

Iha diskursu, Prezidente Repúblika hateten tuir konstituisaun Repúblika Demokratiku Timor-leste hateten Ministériu Repúblika hanesan orgaun inisitiva  poder judisiál no komete funsaun reprezentasaun Estadu hodi ezerse asaun penál, defende menór, auzente no inkapazes, defende legalidade demokratika no promove komprimentu ba lei.

 Nune’e mos procurador Jeral repúblika, adjuntu PJR no mijistradu Ministériu Públiku sira exerse funsaun sujeita ba kriteria legalidade, objetividade, inzensaun no obidensia direitva no ordem prevista iha lei.

‘’Ho sintidu ne’e espera Adjuntu Prokuradór Jerál Repúblika foun dejempeña nia funsaun foun forma izenta no exemplár, serve modelu ba restante majistradu iha Ministériu Públiku, ho forma dignifika no propriu estatutu no asegura mellór interesse Estadu nian.

Xefe Estadu ne’e hateten, iha exersisiu kompetensia ne’ebe konstituisaun RDTL konfere ba prezidente repúblika hodi empossa majistradu Ministériu Públiku nain tolu ne’e ho kategoria Prokuradór Repúblika primeiru klase ba kargu adjuntu PJR nian.

Entertantu iha Konstituisaun Republica Timor-leste (k-RDTL)

Artigu 133.(Prokuradoria –Jerál Repúblika nian )

1.Prokuradoria-Jerál Repúblika nia ne’e orgaun bo’ot liu iha Ministériu Públiku, lei mak define nia kompozisaun no kompetensia.

  1. Prokuradoria-Jerál Repúblika nia mak kaer ukun prokuradoria-Jeral Repúblika nia, ne’ebe bele troka wiinhira nia la iha no hetan imprdimentu ruma tuir lei.

3.Prezidente-Repúblika mak hatudu Prokuradoria-Jerál Repúblika nian iha mandatu tinan há’at, nu’dar lei hateten.

4.Prokuradoria-Jerál Repúblika nia hatan ba xefe-Estadu no halolon informasaun tinan-tinan ba Parlamentu Nasionál.

5.Prokuradoria-Jerál Repúblika nia tenke husu ba  Tribunal Supremu justisa nian tau fo-sai deklerasaun kona-ba lalaok la tuir  konstituisa ne’ebe soi kbiit obriga toriu tomak,wainhira norma ruma hetan julgamentu nudar la tuik konstituisaun iha kazu konkretu tolu.

6.Maktulun Procurador-Jerál Repúblika nian sira hetan momeasaun, demisaun no ezonerasaun husi prezidente Repúblika wainhira rona tiha konsellu superiór Ministériu Públiku nian.

K-RDTL artigu 132 koalia kona-ba kna’ar no estatutu ministério publikuklu nian.

1.Ministériu Repúbliku representa Estadu, hala’o asaun penál, hametin defeza ba labarik sira, ema ne’ebe laiha, defende legalidade demokratiku no promove banati tuir lei.

2.Ministeriu- Públiku magistratura ida ne’ebé haraik ho dala-dalas, ne’ebé iha Prokuradori-jerál Repúblika nia okos.

3.Wainhira hala’o nia knaar, Ministériu-Públiku nia hakruuk ba ksukat legalidade, ojetividade, izensaun no obediênsia ba banati no ordem ne’ebé hakerek nanis iha lei.

4.Ministériu-Públiku goza nia estatutu rasik, nune’e sira labele hetan transferênsia, suspensaun  eh demisaun bele deit hetan wainhira hakerek nanis iha lei.

5.Nomeasaun, kolokasaun, transferência no promosaun ajente Ministériu-Públiku sira-nia no ezersisiu asaun dixiplinar sira kompete ba prokuradoria-jeral Repúblika nian.