Dili-Loron-23, fulan-Dezembru, Tinan-2021, Prokuradór Repúblika, Dr. Pascasio de Rosa Alves partilla informasaun kona-ba Kontensiozu Estadu ho tópiku tramitasaun prosesuál kontraordenasaun iha prosedimentu judisiál, liuhosi semináriu ne’ebé organiza hosi Autoridade Inspesaun ba Atividade Ekonómika, Sanitária no Alimentár (AIFAESA.IP) ho tema, Divulgasaun ba Lejislasaun sira ne’ebé regula atividade komersiál iha territóriu Timor-Leste.

Iha Dr. Pascasio nia aprezentasaun hatete katak, “Wainhira ko’alia kona-ba “tramitasaun prosesuál kontra-ordenasionál iha prosedimentu judisiál”, dahuluk hau hakarak atu hatete frankamente iha ordenamentu jurídiku atuál Timor-Leste nian ita seidauk iha lei adjetivu (rejime jurídiku) própriu relasionadu ho prosesu kontra-ordenasaun, rejime jurídiku kona-ba prosesu kontra-ordenasaun ne’e importante tebes, tanba bainhira rejime ne’e vigora, fasíl tebes mai ita atu oinsá tramita prosesu sira relasionadu ho kontra-ordenasaun (liu-liu autoridade administrativu sira iha exersísiu funsaun nian”.

Prokuradór Repúblika ba Kontensiozu Estadu ne’e akresenta tan katak “durante ne’e Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), liuhusi Seksaun Tránzitu, AIFAESA, I.P, Autoridade Aduaneira, Banco Central Timor-Leste (BCTL), sira hala’o funsaun hodi aplika koima ka aplika sansaun sira seluk ba infratór sira, tuir buat ne’ebé lei fó biban ba sira atu aplika sansaun, maibé ne’e la natoon tanba la iha uniformizasaun”, maske ita laiha rejime jurídiku ida ka lei prosesuál kontra-ordenasionál ne’ebé mak guia ita, Autoridade sira ne’ebé kompete atu aplika sansaun administrativu sira, ida-ida kria jestaun iha prosesu kontra-ordenasaun, ita iha obrigasaun atu opta/tuir regra sira ho prátika di’ak atu bele efetiva funsaun sira ne’ebé mak lei atribui tiha ona mai ita”.

Prokuradór Repúblika ne’e solisita tan katak “Prosesu judisiál normal, sidadaun ou pessoa kolektiva sira ne’ebé sansionada ho koima no sansaun administrativu sira seluk iha direitu atu halo impugnasaun judisiál tanba lei garante sidadaun ida nia direitu katak bainhira nia diskorda ho desizaun administrativu mak judisialmente bele impugna.

Aleinde ne’e, iha prosesu ezekuasaun durante ne’e Ministériu Públiku ho AIFAESA, IP, iha kooperasaun di’ak tebe-tebes liu-liu iha ámbitu ezekusaun, tanba prosesu ezekusaun durante ne’e ita la’o tuir de’it regra sira ne’ebé estabelese ona iha Kódigu Prosesu Penál no Kódigu Prosesu Sivíl (tanba ita la iha Rejime Jurídiku kontra-ordenasaun, (Média PJR).