Díli-Sesta,
loron-28, fulan-Juñu, tinan-2019, Prokuradór Repúblika, Dr. Pascasio de Rosa
Alves, partisipa iha serimónia aniversáriu (Autoridade Inspesaun no
Fiskalizasaun ba Atividade Ekonómiku, Sanitáriu no Alimentár (AIFAESA-I.P) nian
ba da-tolu iha Salaun Delta Nova, nune’e mós sai oradór ba semináriu ho tema,
“Haforsa Sistema Kontrolu Nasionál iha Setór Ekonómiku no Siguransa Ai-han hodi
Garante Direitu Konsumidór nian”. Iha semináriu ne’e, Dr. Pascasio aprezenta
tema kona-ba “Prosesu kontra ordenasaun iha faze judisiál”

Iha ninia aprezentasaun hateten katak “Ministériu Públiku
(MP) iha faze adminisrativu la halo intervensaun iha prosesu sira kontra
ordenasionál sira iha faze ida-ne’e, tanba la kabe ba MP atu impulsiona prosesu
nune’ee mós lahalo fiskalizasaun ba Autoridade Administrativu nia servisu liuliu
hanesan AIFAESA, diferente iha Prosesu  Penál, iha ne’ebé MP mak nain ba asaun penál
entaun nia (MP) mak iha kompeténsia atu dirije investigasaun no promove asaun
penál, nune’e mós prossu kontra ordenasionál ne’ebé entidade administrativa
prátika ne’e, ikus mai tenki termina ho desizaun final hanesan arkivu ka aplika
sansaun”.

Nia hateten liután katak, “prosesu kontra ordenasionál ne’e
atu to’o iha faze judisiál, bele liu husi forma rua, mak hanesan; Rekursu
Administrativu ho asaun ezekusaun, tanba entidade administrativu ne’e kondena
infratór sira ho sansaun koima/pekuniaria ou sansaun asesoria sira, nune’e mós infratór
sira ne’ebé diskorda ba iha desizaun kondenatóriu ne’e, sira iha direitu atu
interpór rekursu impugnasaun ba aktu ou desizaun administrativu”

Oradór ne’e realsa tan katak “normalmente no teorikamente
rekursu impugnasaun ne’ebé aprezenta husi rekorrente, tenki aprezenta
diretamente ba iha Autoridade Administrativu ne’ebé aplika koima ne’e, hafoin
mak Entidade Administrativu haruka aktu sira ne’e ba MP, iha momentu ida neeé
mós, Entidade Administrativu iha possibilidade bele revoga tiha sansaun koima ne’ebé
aplika tiha ona, entretantu, wainhira autu sira ne’e to’o iha MP nia liman ona,
entaun buat ne’ebé mak MP halo mak sei apresia fila fali kestaun balun ne’ebé
persiza haree ka husu ba Entidade Administrativu sei karik iha elementu sira
balun ne’ebé persiza entrega”.

Iha biban ne’e mós nia
solisita tán katak, “buat ida ne’ebé sei falta iha ita-nia ordenamentu Jurídiku
Timor-Leste iha âmbitu kontra ordenasionál mak ita seidauk iha Rejime Jerál
kona-ba kontra ordenasionál no koima, tanba ne’e prátika ne’ebé la’o durante ne’e
mak wainhira rekorente ida interpór rekursu adminstrativu ba iha Tribunál, tuirmai,
Tribunál sei manda notifikasaun ba Entidade ne’ebé prátika autu, atu
kontradizer ka (kontesta) saída mak rekorrente ne’e hato’o iha nia rekursu,
hafoin mak Entidade refere remete autu sira prosesu kontraordenasionál nian ba
MP”, (Media PJR).